JUHEND: Ethereum, maailma teine krüptovaluuta

Päritolu: globaalne arvuti, mitte ainult raha

2013. aasta lõpus avaldas üheksateistkümneaastane programmeerija Vitalik Buterin dokumendi ideega, mis erines Bitcoinist. Selle asemel, et võrk oleks mõeldud ainult väärtuse ülekandmiseks, pakkus ta välja plokiahela, millel oli täielik programmeerimiskeel: igaüks võis kirjutada programme, mis käivituksid automaatselt ja kontrollitavalt tuhandetes arvutites korraga.

Need programmid on nutilepingud: kood, mis käivitub teatud tingimuste täitumisel, ilma et ükski osapool saaks seda takistada ega muuta. Nendega saab luua tokeneid, laenuturge, börse, hääletussüsteeme või omandiõiguse registreid.

Projekt rahastati 2014. aastal ühe ajaloo esimeste tokenite avaliku müügiga ja võrk käivitati 30. juulil 2015 versiooniga Frontier. Koos Buteriniga osalesid kaasasutajatena ka Gavin Wood, tehnilise spetsifikatsiooni autor, ja Joseph Lubin.

Ethereumi arengu võtmekuupäevad

2013: Vitalik Buterin avaldab valge raamatu. 2014: eetri avalik müük ja fondi loomine. 2015: põhivõrgu (Frontier) ja kuud hiljem Homestead kui esimese stabiilse versiooni käivitamine.

2016: rünnak autonoomsele fondile The DAO tühjendab kümneid miljoneid dollareid ja viib projekti ajaloo kõige vastuolulisema otsuseni: varguse tagasipööramine kahvli abil. Sellest sünnivad praegune ahel ja Ethereum Classic, mis säilitas algse ajaloo.

2017: ERC-20 tokenite ja esmaste müntide plahvatus. 2020: käivitub majakaahel, esimene samm panustõestuse poole, ja detsentraliseeritud finantssüsteemide ökosüsteem saab hoo sisse. 2021: Londoni uuendus toob sisse osa tehingutasude põletamise, mis vähendab eetri netoväljastust.

15. september 2022: The Merge asendab kaevandamise panustõestusega ja vähendab võrgu energiatarbimist rohkem kui 99 %. 2023: Shanghai uuendus võimaldab tühistada stakingusse lukustatud eetri. 2024-2026: skaleeritavusele keskenduvad uuendused vähendavad drastiliselt teise kihi võrkude kulusid, mis tänapäeval koondavad suurema osa igapäevasest tegevusest.

Mis on ETH ja milleks seda kasutatakse

Ether (ETH) on võrgu natiivne valuuta. Seda kasutatakse gaasi ehk tehingute ja lepingute täitmise kulude tasumiseks ning ka tagatisena suuremas osas sellele ehitatud finantssüsteemist.

Alates panustõestusele üleminekust saab igaüks lukustada eetri, et aidata võrku valideerida ja preemiaid saada. Seda omaette tehes on vaja 32 ETH-d ja tehnilisi teadmisi; enamik kasutajaid teeb seda platvormide või vedelate stakinguprotokollide kaudu.

Erinevalt Bitcoinist ei ole eetril fikseeritud pakkumise piirmäära, kuid sellel on mehhanism, mis põletab osa tehingutasudest. Kui võrku kasutatakse palju, hävitatakse eetrit rohkem, kui seda emiteeritakse, ja pakkumine väheneb.

Ethereum vs Bitcoin

Nad ei konkureeri sama asja pärast. Bitcoin panustab ühele asjale – olla napp ja tsensuurikindel digitaalne raha – võimalikult lihtsa ja stabiilsena. Ethereum panustab paindlikuks platvormiks, millele rakendusi ehitada, aktsepteerides rohkem keerukust ja rohkem muutusi.

See erinevus on märgatav riskis. Halvasti kirjutatud nutileping võib kaotada raha, isegi kui võrk töötab ideaalselt, ja suur osa sektori suurematest vargustest on toimunud Ethereumi peal ehitatud rakendustes, mitte ahelas endas.

See on märgatav ka maksustamisel ja igapäevases kasutuses: ETH vahetamine teise tokeni vastu, stakingu preemiate saamine või protokolli interaktsioon võivad tekitada maksusündmusi, mis tuleks esimesest päevast alates registreerida.

Kuidas Ethereumi turvaliselt osta

Tavapärane viis on avada konto MiCA-litsentsiga börsil, kinnitada isikut, kanda eurosid ülekandega ja osta ETH-d. Võrdle tegelikku hinda, mitte reklaamitud tasu: simuleeri 100 ja 1000 euro ostu ning vaata, kui palju eetrit sa igal platvormil saad.

Kui kavatsed positsiooni pikaajaliselt hoida, vii see oma rahakotti ja hoia taastefraasi internetiväliselt. Kui kavatsed kasutada detsentraliseeritud rakendusi, alusta väikeste summadega ja kontrolli alati iga lepingule antud luba.